Facebook ütles mulle pühapäeva hommikul, et meil on Ristoga friendversary  – me saime 8 aastat tagasi facebookis sõpradeks. Õnneks me saime kohe ka päris sõpradeks. Hakkasime MSN-is tsättima nii, et vähe ei ole! Ja kuna meil eelmine nädal 11. juulil möödus 2 aastat ka pulmadest, läksime pühapäeval linna, et koos midagi ägedat teha. Sõime Gelato Ladieses maailma parimat jäätist (aitäh Veronika soovituse eest!), Vapianos pitsat ning selleks, et meie linnaskäik ei koosneks ainult söömisest läksime lõpuks kinno Ämblikmeest vaatama, mille ajal ma peaaegu magama oleks jäänud. Rasedatele võiks kinos filmi vaatamiseks eraldi istmed olla, kus saaks vahepeal pikali heita, väikse uinaku teha ja külma õhku võiks ka kusagilt puhuda.

Tegelikult oli meil plaanis 11-ndal ka kusagile SPA’sse minna ja muud põnevat teha, aga päeval sain Ristolt kõne sisuga “meie auto osteti just ära” – seega jäi see plaan katki ja me pidime lihtsalt kodus mõnulemisega leppima.

Kui ma meie auto müügist kuulsin, siis ma põhimõtteliselt purskasin nutma. Mul oli tegelikult väga heameel, et auto uue omaniku leidis, aga samas nii kurb oli ikkagi. Mul tekkis flashback kõikidest kohtadest kus me temaga sõitnud oleme ja selline tunne oli, et nüüd hakkab nagu mingi uus ajastu. Ma olen muidugi hetkel pisut emotsionaalsem kui tavaliselt aga samas mul on kuidagi alati see veider kiiks olnud, et nii kahju on autodest lahti öelda, sest nad saavad nagu pereliikmeteks. Varasemad kogemused on olnud mul vanemate autodega. Aga tegelikult on mul ikkagi heameel. See auto oli meid juba pikalt hästi teeninud ja nüüd ta saab kedagi teist õnnelikuks teha.

Igatahes, ma olen üks õnneseen, et 8 aastat tagasi juulikuus ei olnud Ristol koos enda sõbra Robertiga mitte midagi tarka teha ja nad otsustasid võtta osa samast laagrist kus mina ja ma sellest hetkest alates enda kõrvale nii hea sõbra sain!

Pildil päikese poolt ära põletatud mina ja üks väga tõsine Risto 

Ma sain ka l õ p u k s kõik meie pulmafotod albumisse pandud. Neid oli ca 300 kokku ja kuna kõik pildid olid nii ilusad, siis ma ei raatsinud ühtegi ilmutama jätta. Seega ma valisin osad välja meile kingitud pulmaalbumi jaoks ja osad panin tavalisse albumisse. Päris mitu päeva oli tegevust. Muidugi pole imestada, et kõik pildid nii ägedad on, sest piltide autor on ju Hanna Odras, kes on (maeiväsikorrutamast) maailma lahedam ja parim fotograaf!

0 comments

Leave a reply