FOOD

Esimestel nädalatel pärast sünnitust oli mul kohutav magusa isu.

Mäletan, et alguses ei olnud mõnel päeval beebi kõrvalt üldse aega süüa. Ja ma ei olnud sellega üldse harjunud. Nälg teeb mind pahuraks ja närviliseks. Risto võib näiteks päev läbi söömata olla nii, et ta ei saa ise arugi, et midagi valesti oleks. Mina olen sellest versioonist v ä g a kaugel.

Kui suvel ei olnud mul üldse viitsimist süüa teha, siis külmemate ilmade saabudes tekib mul alati isu soojade kodukootud roogade järgi – kookidest ärme üldse hakka rääkimagi!

Ma üritan hetkel kookide küpsetamisega piiri pidada, sest enda praeguse söögiisuga sööks need tõenäoliselt kõik ise ära. See aasta on nii palju õunu, et iga päev tuleks 10 õunakooki küpsetada, et need otsa saaksid.

Trotsides mitte just kõige suvisemat ilma, pidasime eelmine nädal Mariliisiga ühe korraliku pikniku maha! Ei saa ju sellepärast suve nautimata jätta, et ilmataat viimasel ajal enda tööd väga hästi teha ei oska. Tegelikult ei olnud tol päeval asi nii hull – kui päike väljas oli, sai täitsa suvekleidiga mõnusalt teki peal peesitada. Vähemalt ei sadanud rahet nagu mõnel eelneval päeval!

Me ostame koju tihtipeale üsna suurel hulgal banaane, sest neid on nii hea hommikuks süüa ja smuutide või pudru sisse panna. Aga vahel juhtub ikkagi, et paar banaani jõuavad päris pruuniks ära tõmbuda enne kui need ära süüa jõuame ja sel puhul on hea võimalus teha nendest üks kiirelt valmiv ja super hea banaanikeeks! See on meil viimasel ajal üks suur lemmik, sest see on nii maitsev ja selle tegemiseks kulub ainult ca 20 minutit. Lisaks ei ole sinna vaja ekstra suhkrut lisada, mis tõttu saab seda väiksemate süümepiinadega süüa. Ma tean jah, et šokolaadis on see suhkur ju tegelikult olemas aga võib kasutada ka tervislikumat varianti –  tumedat šokolaadi või hoopis pähkleid. 

Ma ei ole kunagi suutnud ennast lahterdada ei hommiku- ega ka õhtuinimeseks. No esimene neist ma kindlasti ei ole, sest varajane ärkamine on minu jaoks üsna vastumeelt. See on puhas kohusetunne mis mind üles ärkama sunnib. Hea, et mul seegi üsna normaalsel tasemel on!

Võtsin mõni aeg tagasi avastamisele smuutikausikesed – suur smuuti austaja nagu ma olen. Jube popid värgid, seega pidin ära proovima! Tundus algselt natuke harjumatu valada smuuti kaussi ja seda lusikaga sööma hakata, aga kõik meikib senssi kui sööma hakkad. Smuutikausikeste võlu ongi selles, et neid saab süüa koos igast maitsvate ja kasulike asjadega – marjad, pähklid, seemned, tume šokolaad jm. Pean tunnistama, et minu tänastes retseptides ulme põnevaid asju ei ole aga idee poolest on see võimalik. Minu retseptid on endiselt stiilis – nii lihtsalt kui võimalik!

Minu eksperiment juunikuus mitte üldse tehislikku suhkrut tarbida on läinud siiani väga edukalt. Kõige raskem on kohvikutes ennast tagasi hoida kus vitriini taga paistavad nii isuäratavad koogid. Aga olen ikkagi suutnud kiusatustele vastu panna.  Enesetunne on väga hea ja selle nimel tasub pingutada.

Motivatsioon endale tervislike maiustusi teha on ka väga suur, sest aegajalt on see magusaisu ikkagi kimbutamas. Täiega põnev on katsetada, et kas midagi kuhu ei ole mitte üldse tehislikku suhkrut lisatud võib olla tõesti sama maitsev kui see kuhu seda on lisatud. Ja siin ükspäev meisterdasingi alustuseks selliseid üli lihtsalt valmivaid külmutatud jogurti ampse. Keeruliste retseptidega ma ei kipu eriti enda pead vaevama.

Mul tuli selline hull mõte, et mis oleks kui prooviks mõnda aega üldse mitte magusat süüa. Magusa all ma mõtlen siis toite kuhu on lisatud suhrut. Aga natuke rohkem suhkrut, sest muidu ma ei saaks vist midagi süüa, sest niii paljudesse asjadesse lisatakse suhkrut, näiteks leiva sisse või mingi marineeritud kurgi (miks?!) Tegelikult see ei tundu mulle ulme raske ülesanne. Kõige raskem on loobuda kohukestest, sest neid ma söön iga hommik sellest ajast saadik kui iseseisvat elu elama hakkasin. Jah, ma olen kohukestest sõltuvuses.

Käisime üks nädalavahetus mu õel külas ja nad nii lahkesti andsid meile oma aia rabarbereid. Ma mäletan, et kunagi oma majas elades oli meil ka aias neid jube palju ja ma sõin neid päris tihti lihtsalt niisama suhkru sisse kastes. Tänapäeval üritan natuke tervislikumaid valikuid teha ja meisterdasin neist hoopis ühe maitsva ja magusa smuuti ja seda täitsa ilma suhkrut lisamata.

Vaja läheb: 1 rabarber, 400g maasikaid, 1 banaan, pool klaasi külma vett ja 2 spl mett.

Kirjutasin juba nädala alguses märkmikusse reedese päeva peale “pannkoogihommik”. Ikkagi ju pühad! Päev mil saab lihtsalt lebotada. Peab natuke erilisemas võtmes seda hommikut alustama. Tavaliselt Risto kahjuks hommikust ei söö, põhjendades seda sellega, et tal lihtsalt ei ole isu. Mina olen jällegi vastand – ma ei suuda hommikul söömata ja teed joomata olla. See on nagu kütus mis mind iga hommik käima tõmbab. Aga kui sellised pannakad serveeritakse, siis ei suutnud isegi Risto Niinemets neile vastu panna!