Ühel päeval võtsime me Londonis natuke aega ka poodlemiseks. Väga palju sellega tegeleda ei viitsinud, sest rahvamassid on mõnes poes ikka meeletud (khm, Primark). Küünarnukkidega tuleb endale teed teha. Aga mul oli kindel plaan mõned beebiriided osta. Sellepärast olen ma ka Eestis suutnud ennast selle kohapeal tagasi hoida, et ma teadsin, et Inglismaalt saab beebiriideid. Ja kuna meil oli kaasas ka üks tulevastest vanaemadest, siis ei suutnud ka tema ennast tagasi hoida ja täiendas ka meie kollektsiooni. Tegelikult oli teine ka kaasas, aga tal on juba olemas kaks natuke suuremat ja üks uhiuus lapselaps, seega tal on praegu nendega tegemist küll. 

Ma tean, et riietega väga üle pingutada ei ole mõtet, sest nad kasvavad neist nii ruttu välja. Kuigi ma arvan, et esimese lapsega on lubatud natuke üle pingutada. Õnneks võtsin mõned asjad juba varuga suuremad.

Kas need pole mitte maailma kõige nunnumad? Ma vahepeal lihtsalt vaatan neid ja ütlen talle, et teda on mega ilusad riided ootamas. Mitte, et teda sündides väga huvitaks millised riided ma talle selga panen, aga siiski.


Käisime nädalavahetusel Telliskivis tänavatoidufestivalil, kus oli liiga palju head toitu. Ma leidsin head ja paremat Herbi taimetoidu food truckist. Soovitan proovida! Festivalil olles ma ei suutnud ka normaalselt olla, sest seal oli nii palju lastega inimesi ja mu silmad hakkasid automaatselt vankreid zuumima. Ma olen nüüd viimasel ajal tõsisemalt hakanud kõiksugu asju otsima mida meil beebi tulekuks vaja on ja eelkõige otsin hetkel vankrit ja turvahälli. Ma arvan, et need on sellised suuremad asjad mis esimesena võiks soetada. Siis on ehk natukenegi kergem tunne, et midagi juba on olemas.

Järgmine nädal tuleb hirmus põnev, sest mu hea sõbrants Angela pulmub ühe väga toreda Frediga ja mul on nende üle niiiii heameel! Ja mul on selle üle ka hea meel, et ma saan pulma minna üle pika aja. Pulmad on ju lihtsalt kõige ägedamad! Ma juba tean, et ma hakkan raudselt laulatusel pillima, eriti praeguses olukorras. Aga see eest Angela oleks väga napilt meie laualatuse ajal minestanud. Ta oli üks minu pruutneitsitest, ehk siis ta seisis koos meiega kõikide külaliste eest. Mingi hetk ta igatahes hakkas seal väga veidralt kõikuma, et teised pruutneitsid pidid ta vahepeal istuma saatma. Ning Fred jäi meie laulatusele hiljaks, seega kuidagi me peame Ristoga neile tagasi tegema.

0 comments

Leave a reply