Meile Ristoga väga meeldivad kodusisustuses heledad toonid. Seega kui me mu õelt need kapid saime teadsime kohe, et me värvime need valgeks nagu me peaaegu, et kõikide mööbliesemetega teeme.
Heameel oli selle üle, et me ei pidanud neid lihvima, sest see on natuke tüütu töö. Küll aga kruntisime neid enne värvi peale kandmist. Kruntimise all pean siis silmas seda, et lahjendasime värvi veega ja kandsime selle segu enne värviga värvimist kappidele. Kerge vaevaga said kapid uue ja värske ilme ning minu töövahendid leidsid nende näol endale uue kodu, jehuu.

Nädalavahetusel juhtus minuga veel üks eriskummaline asi mis minu kappide värvimist aeglustas. Laupäeval ärgates oli kõik tavaline. Läksin kõigepeal uimasena nägu ja hambaid pesema ja seega suundusin kööki, et endale teed ja hommikusööki valmistama hakata. Natuke aega toimetasin ja kõik oli endiselt korras.
Hakkasin tassi seest teepakki välja võtma ja järsku käis seljas väga äkiline ja igalepoole kiirgav valu. Läksin ruttu elutuppa, et diivanile istuda. Valu läks ainult hullemaks ja terve hommiku ja päeva lamasingi ainult diivanil. Liigutada oli kohutavalt valus. Mingi hetk läks Risto apteeki ja tõi valuvaigistavat geeli. Peale seda läks palju paremaks. Pühapäeva hommikul olin juba jalul ja tagasi kappe värvimas. :)

Ma ei tea kas ma hakkan vanaks jääma või oli see lihtsalt õppetund, et tuleb teed valmistades ettevaatlik olla .. või siis, et ma pean purutee peale üle minema.

DSC_0289-horz

0 comments

Leave a reply