Eelmisel pühapäeval sõitsime Ristoga mõnusalt rongiga linna. Kui mäletate, siis auto jäi meil Riiga sõiduga haigeks ning ootab praegu kellegi osavaid käsi, kes teda terveks teeksid. Täitsa mõnus oli vahelduseks rongi ja bussidega liigelda. Risto ei ole muidu üldse ühistranspordi inimene aga nüüd ta on natuke kohustatud seda olema ja mulle vaikselt tundub, et talle on ka täitsa meeldima hakanud.

Meil oli tegelikult linna minekuga ainult üks missioon – osta uus diivan. Praegune diivan oli siin korteris juba enne ning ei ole üldse beebiga eluks sobilik. Tahtsime, et uus diivan oleks suurem, mugavam, sirge pinnaga, ning et seda saaks ka vajadusel voodina kasutada. Selleks suundusime Rocca Al Mare keskuse Sotka ja Asko mööblipoodi, kus kõik meie kriteeriumitele sobivad diivanid põhjalikult ära proovisime. 
Olgugi, et ma olen abielus, rase ja juba väga mitu aastat vanematest eraldi elanud, tundus nii suure ja kalli mööblieseme ostmine kõige täiskasvanulikum asi üldse! Seega me valisime seda seal umbes paar tundi. Seal oli üks müüja, kes meiega väga innukalt algusest lõpuni tegeles ja muidugi mu ema oli ka suureks abiks, kes on ise juba väga mitu aastat mööbli müümisega tegelenud.

Pärast sellise keerulise otsuse langetamist premeerisime ennast Tigra kohvikus hea lõuna, koogi ja kohviga. Kui ma muidu kohvi üldse ei joo, siis seal kohvikus ei suuda isegi mina lattele vastu panna.

Meil ei ole veel palju titekraami ostetud, põhiliselt ainult riided, siis nüüd pooleteise kuu pärast peaks talle saabuma ka uhiuus diivan, kus ta saab (loe: me saame) mõnusaid päevaseid uinakuid pidada!





0 comments

Leave a reply