See postitus on neile, kes muretsevad kas olen veel elus peale juunit, mille pidin kuuldavasti ilma magusata veetma. Teate, ma arvan, et mul läks täitsa hästi. Eriti kuu esimene pool. Teine pool, tunnistan ausalt üles, sõin Ristoga kahepeale Haapsalu kohvikus ühe koogi tüki. Lihtsalt ei olnud nii ammu seal kohvikus käinud ja ei suutnud kiusatusele vastu panna. 

Aga väga huvitav oli see eksperiment. Inimesed pidevalt uurisid, et kuidas mul suhkruvaba eluke läheb. Mõned ka heatahtlikult narrisid kusagil sünnipäeval või üritusel olles, et nemad saavad magusat süüa aga ma ei saa. Eeldatavasti olid nad ise kõige suuremad suhkru tarbijad.

Enesetundes ja välimuses (nt näonahal) ma muutust ei näinud, aga kuna ma ei ole kunagi hullult magusat tarbinud, siis ei saagi suurt muutust olla. Olen kuulnud küll, et mõnel hakkab alguses pea valutama ja on halb olla. Kõige rohkem tahtsin ma selle suhkruvaba kuuga sellest harjumusest lahti saada, et ma iga hommik kohukest sõin. 1. juuliks ma ostsin endale ühe kohukese ja see tundus mulle nii magus ja mitte midagi andev, et ma väga ei tahtnudki seda süüa. Nüüd rohkem ei olegi kohukesi ostnud ja söön hommikul hoopis heameelega banaani või  mõnda muud puuvilja. Missioon täidetud!  Muideks hommikusöögiga oligi alguses kõige raskem. Ma ei osanud alguses mitte midagi süüa, aga üsna pea leidsin 3 väga mõnusat hommikueinet, mida pea ka teiega jagan.

PS! Mine vaata – portfoolio on veidikene uuenenud. Lisan nüüd sinna hoogsamalt pilte, sest enam ei pea juttu juurde kirjutama. :P Hoidke silm peal!

0 comments

Leave a reply