Ots lahti

By Maris Niinemets

Tere tere, kõik see pere ja head uut aastat!

Juba mitu päeva siin kirjutan seda postitust. Mul on mingisugune loominguline kriis vist. Kõik mis kirja panen tundub nii nõme või siis mõtlen, et keda ikka huvitab. Võibolla on asi selles, et ma olen blogimise maailmast nii kaua eemal olnud ja pean lihtsalt otsa lahti tegema.

Mis siis vahepeal toimunud on? Jõulud olid. Ma olen muidu suur jõuluaja fänn ja ma tahtsin väga seda aega nautida aga vahepeal oli natuke raske, sest jõulud olid see aasta hoopis teistsugused. Esiteks 2- kuune beebi ja teiseks pool perekonda Equadoris. Olgugi, et ma igatsen neid koguaeg, siis jõuludel ja igasugustel pere tähtpäevadel ja kogunemistel tuleb see kuidagi eriti esile. Natuke oli kohe kergem kui detsember otsa sai.

Aastavahetus oli ka päris huvitav. Ilus päiksepaisteline hommik oli ja mõtlesime, et läheks linna kusagile ägedasse kohta Itiga jalutama. Steffi (meie koer) oli juba mõnda aega paistnud mulle kuidagi tujust ära aga aastavahetuse hommikul märkasin, et midagi on tal tervisega ikka päris korrast ära. Seega helistasin loomaarstile ja saime vastuvõtu aja. Me käime Tallinnas Västriku loomakliinikus. Seega seadsime sammud hoopis kliiniku poole. Seal selgus, et Steffil oli mädane emakapõletik ja arst arvas, et tuleks see kohe välja opereerida. Op võttis kusagil tunnikese mille jooksul me üritasime Itit magama saada, aga väga ei õnnestunud. Õhtuks oli meil üleväsinud beebi ja väga õnnetu ja nutune koer. Ise olime ka päev läbi söömata. Õnneks tulid minu vanemad meile õhtuks appi ja aastanumber sai ikkagi hea söögi ja joogi saatel vahetatud.

Nüüd väga loodan, et Steffil läheb tervis paremaks. Ravimilett on tal igaljuhul vanale koerale omane. Steffi saab kusjuures 23.jaanuar 10 aastaseks. Juubilar!

Iti on nüüd 3 ja poole kuune. Ta on meil väike rõõmurull. Sõna mida ma poleks esimesel kahel kuul arvanud, et ma Iti kohta kunagi kasutada saan. 😀 Kõva häält (no ikka väga kõva) oskab ta ka endiselt teha aga seda teeb ta palju harvemini kui enne. Ja eks ikka põhjusega – siis kui on väsinud või nälg näpistab või siis kui ma teda õue riidesse panen. See talle kohe üldse ei meeldi. Ootame Ristoga tulihingeliselt suve või selle faasi möödumist.

Paljud asjad mis enne olid nii iseenesest mõistetavad on muutunud praegu nii hinnaliseks. Dušši all käimine – relax to the max! Või söömine. Eriti väljas söömine. Või üleüldse väljas käimine. Või kui saab korraks üksi olla. Kasvõi selleks, et kodu koristada.

Aga naljakas on see värk. Mul oli nädalavahetusel just selline päev kus ma olin nii väsinud ja kopp ees ja selline tahaks soojale maale puhkama minna tunne. Ja siis sain Iti magama pandud ja tekkis mul lõpuks vaba hetk. Ja mis ma tegin? Vaatasin telefonist Iti pilte.

 

 

You might also like

Taastumine ja esimesed 2. kuud
Read more

0 comments

Leave a reply