Lapse hoidmine ja hooldus (Pelgus) – meie esimene loeng, millest võtsime Ristoga mõlemad osa. Ämmaemand kes seda läbi viis oli hästi tore, sõbralik ja seletas kõike hästi rahulikult. Kõik mida ta rääkis, näitas ta nuku peal ette ja kõikidele loengus osalejatele anti ka oma nukk, mille peal sai samu asju kohe praktiseerida. Tänu sellele, et ma kolmekordne tädi olen, teadsin ma juba enamike asju mis loengus räägiti. Kui mu õe esimene laps sündis, siis ma veetsin nende juures päris palju aega ja omajagu on ikka kõrva(ja silma)taha jäänud. Imiku hoidmine ei ole mulle õnneks võõras ja nii mõnigi mähe on saanud vahetatud. Aga ma usun, et sellest loengust osavõtmine päris mööda külge maha ei jookse, vähemalt ma sain selles osas kinnitust, et ma mõnda asja juba tean. Kui üldse ei ole imikuga kokkupuudet olnud, siis ma soovitaks seda loengut küll.

Loomulikuks sünnituseks ettevalmistav vestlusring ja võimlemine (ITK) – ma alguses ei kujutanud üldse ette mis seal toimuma hakkab ja mismoodi see vestlusring olema saab. Veidi isegi olin pabinas. Kohal oli umbes 10 naist. Istusime ringis joogamattide peal. Alustuseks tutvustas ennast vestlusringi läbi viiv ämmaemand ja siis tutvustasid end kõik teised (nimi, mitmes nädal, mitmes sünnitus, kuidas tervis). Ämmaemand kiirgas hästi palju soojust ja positiivsust ning tänu sellele tundsin ka mina seal ennast juba mõne minutiga üpris vabalt ja hästi.

Tutvustamisest arenesidki välja vestlused. Korduvsünnitajad rääkisid enda varasematest sünnituskogemustest ja esmasünnitajad said nendest mõtlemisainet. 10 minutit enne lõppu näitas ämmaemand ka mõned võimlemisharjutused. Kuidagi hästi julgustav, realistlik ja aus oli see vestlusring.

Tuhudeaegne valude leevendamine ja hingamine (Pelgus) –  nüüdseks tundsin ennast juba nagu kogenud Perekooli loengutes osaleja. Ruum ja kõik oli juba tuttav. Tuhudeaegne hingamine ja valude leevendamine oli loeng kust ma kindlasti tahtsin osa võtta, sest mu õde väga kiitis seda (ja ta on ju ikkagi 3 korda sünnitanud, nii et veits tasub ta nõu kuulata). Ämmaemand oli jälle hästi tore. Üldiselt ma ei olegi õnneks ühtegi ebameeldivat ämmaemandat kohanud. Kõik on hästi soojad ja toredad. Ja loeng ise oli minu jaoks väga huvitav. Ma läksin küll sinna kindla mõttega ainult hingamist õppida aga lisaks sain ka sünnituse anatoomilisest poolest teada – et kuidas see emakakael täpselt avaneb ja mis värk seal sees sünnituse ajal üldse toimub. Nüüd pärast sellest loengust osa võtmist olen üritanud ka kodus neid hingamisharjutusi aegajalt teha. Eks näis mis tegelikult sünnitusel saama hakkab ja palju mul siis need meeles on.

Tugiisiku abi sünnitusel (Pelgus) – jällegi soovitas seda loengut mulle mu õde. Kiitis, et peaaegu terve loeng koosnes sellest, et mehed tegid naistele massaaži. Selle lausega olin ilmselgelt juba müüdud! Kuid tundub, et loengu sisu oleneb väga palju inimesest kes seda läbi viib. Me saime vastupidiselt hästi palju teooriat kuulata ja massaaži said naised ainult paar minutit nautida. :(

Aga kuna loeng oli ikkagi suunatud tugiisikule, seega küsin Risto käest kommentaari:

Ma arvan, et sellise lühikese ajaga (poolteist tundi?) on päris keeruline rääkida teemast, mis vähemasti minu arvates, vajaks palju rohkem rääkimist. Ma olen mitmetelt inimestelt kuulnud nii-öelda tagasisidet nende lapse sünnist ja üldistusena võib öelda, et need olid “hoidsin kätt” ja “sa ei pea midagi tegema”. See tundub sürr, sest tegelikult kahe inimese vahelises suhtes saate te tõesti samamoodi hakkama, et lihtsalt eksisteerite, aga kui väga jätkusuutlik see on? Suhe, ja teie partner, vajab palju rohkemat. Ise tahaks ka ju enamat.

See loeng iseenesest oli üpris üldistav sissejuhatus (ilmselt ka ajapiirangu tõttu), et tugiisiku kohalolu on üli oluline. Tugiisik võib olla mees, sõbranna, perekonnaliige või muu. Sünnitaja võib vajada tuttava puudutust, kuulda häält või kedagi, kes tuletaks meelde hingamist ja rahunemist. Teisalt, see info oli huvitav, sest minul puudub vastav kogemus.

Mind võib-olla kõnetas selle loengu puhul kõige rohkem loengu lõpus näidatud video, kus rääkisid üks sünnitaja ja tema mees enda kogemustest. Mees rääkis samuti, et ta ei osanud arvata, et nii palju saab ta pisiasjade näol aidata oma naist; eelkõige näiteks masseerides.

Kogemusteta meestele, nagu minagi, soovitan sinna minna küll. Naised peavad lihtsalt olema tol hetkel tugiisikud meestele selles loengus. :) 

Imetamine (ITK) – esimene selline teoreetiline loeng mis ITK’s võtsin. Pean tõdema, et Pelgulinna haiglas on loengu ruum kuidagi mugavam. Seal on kott-toolid ja tumbad mille peal on mugavam istuda. ITK’s olid kõva seljatoega toolid. Ja kuna loeng kestis 1h ja 30 minutit siis lõpuks juba täitsa nihelesin seal, sest selg hakkas valutama. Pelgulinnas on üldse loengud kuidagi vabamad ja mõnusamad olnud.

Kuna ma olin ise esimesel trimestril väga motiveeritud kõike raseduse ja beebi saamise teemal lugema, siis minu jaoks oli jällegi enamik infot mida loengul jagati juba teada. Kuigi ikkagi on selline tunne, et see imetamine on täitsa võõras teema. Ja ma arvan, et see jääbki võõraks enne kui ma seda actually tegema pean hakkama. Ma loodan veidi emalike instinktide peale ja beebi peale ka. Ta on igaljuhul kõhus väga agar luksuja, seega selle imemisrefleksiga peaks hästi olema ehk.

Kõige rohkem meeldis mulle nende viie hulgast Tuhudeaegne valude leevendamine ja hingamine. Sealt ma sain tõesti palju uut teada ning mulle vähemalt praegu tundub, et sellest võib sünnitusel kasu olla. Nüüd olen saanud ka rasedate joogas (mis mulle väga meeldib) seda hingamist edasi praktiseerida. Ma olen märganud, et pärast joogas käimist ma olen kuidagi palju rahulikum ja olemine on mõnusam. Seega soovitan ka ITK joogat, mida viib läbi Diana Leht. (ja tänks Kristina, et mulle seda soovitasid!) 

Neid loenguid on tegelikult erinevatel teemadel veel üsna palju, aga ma ei tahtnud nendega üle ka pingutada. Ma pigem käisin nendes mida keegi mulle soovitanud oli ja mis mulle endale huvi pakkusid. Eks see oleneb inimesest, aga ma arvan, et minul oli vaja nendes mõnes loengus osalemist. Juba see teadmine, et ma olen vähemalt üritanud kuidagi ennast ette valmistada  selleks tundmatuks maaks, mis mind eest ootab, see annab mulle kindlustunnet.

0 comments

Leave a reply