Selle aasta esimeses postituses kirjutasin, et seadsin endale selleks aastaks kaks eesmärki ja lubasin, et ütlen mis need on siis kui need eesmärgid täidetud saavad. Esimese saan nüüd avaldada ja selleks oli juhilubade tegemine. Kohilas elades tundub, et siin saavad kõik juhiload kätte kohe kui nad 18 saavad ja kõik on super lihtne. Selline tunne oli,  et ma olin ainuke täisealine inimene kellel neid ei olnud. Seega aasta alguses mõtlesin, et okei, pean nüüd asja käsile võtma.

Minu autokooli teekond algas tegelikult juba 4 aastat tagasi. Kohe pärast gümnaasiumi läksin tööle selleks, et autokooli jaoks raha koguda. Oli vist umbes nii, et veebruaris läksin ja augustis sain tehtud. Mu sõiduõpetaja oli täitsa tore aga autokooli juhataja oli noh .. natuke kuri. Natuke tobe oli see, et teooria- ja sõidueksami sain esimese korraga tehtud aga kuna ma ei jõudnud pärast teooriaeksami sooritamist nädala aja jooksul sõitu tehtud (kuna ma ei olnud veel 20 tundi täis sõitnud) siis pidin teooriaeksami uuesti tegema. Ühesõnaga kui ma ükskord autokooli lõputunnistuse kätte sain, saabus juba september, mil ma läksin juuksurikooli. Ma ei tundnud ennast üldse enesekindlana, et ARKi minna ja tõenäoliselt ei olnud ka piisavalt tahtmist. Õppeprotsessid on minu jaoks alati super tüütud, sest ma olen alati nii kärsitu ja stressan üle, sest ma tahaks kohe asju hästi osata ja hakkan võrdlema ennast inimestega kes on samal alal juba mitu aastat kogenumad. Seega läkski mööda neli aastat, mil juhilubade tegemine oli tagaplaanil, sest tegelesin juuksuriõpingutega ning pulmade korraldamisega.

Selle aasta alguses tundus paras aeg asi uuesti käsile võtta ja hakkasin endale hoolikalt sõiduõpetajat otsima. Tahtsin sõidutunde võtta nii Tallinnas kui ka Raplas ja viimases seetõttu, et otsustasin sealses ARKis eksamid teha. Raplas olid lihtsalt lühemad järjekorrad kui linnas. Sõiduõpetajad leidsin mõlemad soovituste kaudu (aitäh soovitajatele!) Ma ei suudaks õppida kellegi käe all kes mu peale karjuks või oleks hullult närviline, seega mul oli väga heameel, et mõlemad sõiduõpetajad olid super toredad ja seletasid asju rahulikult.

ARKi teooriaeksami õppimisel aitas mind teooria.ee, ostsin selle 14€ eest nädalaks ajaks. Tegin neid teste põhimõtteliselt nii kaua kuni lõpuks oli nendest süda paha ja kõik nii selge, et võisin unepealt eksami ära teha.

Pärast teooriaeksami sooritamist pidin ootama poolteist kuud, et saaks sõidueksamit teha ning samal ajal täiesti ootamatult taheti Rapla ARK üldsegi kinni panna. Ma mõtlesin juba, et kõik mu Rapla sõidud olid asjata. Õnneks tänu tublidede kodanikele jäeti Rapla ARK ikkagi kaks korda nädalas avatuks.

Enne sõidueksamit oli ka ikka närv sees, aga mitte nii hull kui ma oleks oodanud. Tundsin ennast üpris enesekindlana. Olin umbes pool tundi sõitnud, kõik oli suhteliselt hästi laabunud, kuni läksime parklasse kus mul tuli närv sisse, valisin kõige keerulisema parkimiskoha ja kõik läks pekki! Eksam sooritamata! Pidin nukralt ARKi juurde tagasi sõitma. Olin endas lihtsalt niiiiiii pettunud, sest ma tundsin, et olin ennast ometi nii hästi ettevalmistanud ja nõmedad närvid rikkusid kõik ära! Põhimõtteliselt nutsin terve päev ja olin masenduses. :D

Enne järgmist eksamit, mis oli kolme nädala pärast, olin isegi rohkem närvis kui enne esimest eksamit, sest ma ei tahtnud kohe üldse uuesti seda läbikukkumise tunnet tunda. Õnneks kõik laabus hästi! Ülesanded said üksteise järel esimese korraga sooritatud. Eksamineerija tundus ka tsillim kui esimesel korral. Hoidsin vist hinge kinni, et ometi ühtegi viga ei tuleks! Lihtsalt selline kergendustunne oli kui sõitsime ARKi juurde tagasi ja tundsin, et seekord läks hästi. Lõppude lõpuks vahet pole mitme korraga eksami ära teed, peaasi, et teed!

MINU NÕUANDED

– leia endale hea sõiduõpetaja, kelle tundides oleks meeldiv käia
– lase enda isal/emal/mehel teha juhendaja tunnistus
– kui teooria- või sõidueksami läbi kukud, ära anna alla!
– jää rahulikuks ja ole positiivne

2 comments

Kätlin

Mul aitas just kõige rohkem see, et sain isa kõrval sõita. Siis võib-olla julgesin ka natuke rohkem lõdvaks lasta end, kuigi mul oli väga hea õpetaja ka autokoolis. See on kindlasti üks tähtsamaid soovitusi ning sel viisil kogudki rohkem kogemusi-teadmisi-enesekindlust liikluses :)
Nädala pärast saabki juba viis aastat täis, mil mul load olnud on.

    Maris Niinemets

    Sama siin! Kuigi ma sain sõidutundide väliselt ainult automaatkäigukastiga sõita, andis seegi VÄGA palju enesekindlust juurde. Eks ta nii ole – harjutamine teeb meistriks! :)

Leave a reply