Head uut aastat! Olgugi, et on vist juba hilja seda soovida. Nagu näha siis ma viimased kuud ei ole väga agar blogija olnud.Kirjutamine ei ole minu jaoks kunagi lihtsalt tulnud. Ma pean neid mõtteid ja sõnu enda seest välja pigistama. Kui mu abikaasa seda eelnevat postitust kirjutas (loe siit), siis ma olin nii kade, et ta sai selle paari minutiga valmis. Ta on alati kirjutamises ja enese väljendamises osav olnud!Blogimise rütmi lõi mul sassi ka see, et ma läksin septembrist salongi tööle, mis võtab hulga energiat ära. Aga ma igatsesin kirjutamist ja veel rohkem ka pildistamist, sellepärast siin jälle tagasi olengi.

Eelmise aasta alguses ma püstitasin endale kaks eesmärki, millest 50% sai täidetud. Selleks oli siis juhilubade tegemine (loe siit). Teine eesmärk kuidagi vaibus mul aasta jooksul ära. Selleks oli minna kusagile meigikursusele. See küll endiselt pakub mulle huvi aga oh well, ju siis 2016 ei olnud selleks õige aeg.

Aga nüüd on uus aasta ja uued võimalused! Selle aasta üks eesmärkidest mis ma endale seadnud olen, on lugeda iga kuu üks raamat. Ma tean, et mõni teist võibolla naerab hetkel selle väikese eesmärgi üle, sest te loete iga nädal ühe raamatu aga minu jaoks on suur asi 12 raamatut aastas lugeda. Ma lihtsalt siiani ei ole osanud selleks nii palju aega võtta, või tihtipeale eelistan teisi tegevusi.

Aga see aasta on asjad teistmoodi, ma olen jaanuaris juba ühe kirjandusteose läbi lugenud ja tellisin just endale 3 lisaks! See on esimene kord mu elus kus ma endale raamatuid olen ostnud. Ma olen põnevil!

Lisaks oleks üks aasta märksõnu enda eest hoolitsemine, enda armastamine. See on nii oluline, et me võtaks enda jaoks aega – lõõgastuks, mõtleks ja lihtsalt oleks. Ma proovin ka vähem muretseda. Lugesin kusagilt, et üks nipp kuidas ärevustundest lahti saada, on asendada need mõtted tänulikkusega. Näiteks kui tunned millegi ees hirmu või muret – mõtle 3 asja peale mille üle sa tänulik oled. Katsetan ära!

Eelmine aasta kui mu abikaasa oli haiglas puukentsefaliidiga, siis ma leidsin ennast unistamast asjadest mis muidu olid nii iseenesest mõistetavad – temaga koos diivanil istumine, õues jalutamine või söömine. Ma sain teada kui vähe on mul tegelikult vaja, et olla õnnelik. Seega 2017, olen õnnelik, armastan ennast ja loen palju raamatuid.

0 comments

Leave a reply